IKT kõrgharidusprogramm

Tiigriülikool+ 2009-2012

Tiigriülikool+ 2005-2008

Tiigriülikool 2002-2004


Riiklik IKT kõrgharidusprogramm “Tiigriülikool+” (2013-2016)

1.TAUST

2. TIIGRIÜLIKOOL 2002-2011 a.

3. “TIIGRIÜLIKOOL+” (2013-2016)

4. PROGRAMMI EESMÄRGID

5. PROGRAMMI TEGEVUSED

6. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

7. ORIENTEERUV RESSURSIVAJADUS AASTAS


1. TAUST

Eesti on jätkuvalt seadnud eesmärgiks teadmistepõhisele majandusele ülemineku ja majanduse konkurentsivõime edendamise, mis rajaneb haritud tööjõu ja innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna koosmõjudel. Selle tulemi saavutamist toetavad mitmed riigipoolsed ja eraettevõtluse initsiatiivid.

Riigikogu poolt vastu võetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 “Teadmistepõhine Eesti” toob välja tegevused ja valdkonnad, mis aitavad Eestil oma positsiooni parandada sh esiletõstetud võtmetehnoloogia – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), ning mis tuginevad kõik kaasaegsete tehnoloogiate oskuslikul arendamisel ja rakendamisel. Nende valdkondade arendamine eeldab läbimõeldud investeeringuid nii taristusse kui inimkapitali.

Senised “Teadmistepõhise Eesti” tegevused on keskendunud peamiselt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse (T&A) stimuleerimisele. Tiigriülikooli programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi koordineeritav tegevuskava teadmistepõhise ühiskonna eesmärkide saavutamiseks kõrghariduse ja IKT valdkonnas. Lisaks juba käivitatud ettevõtluse toetamise tegevustele toetab Tiigriülikooli programm ülikoolide võimet genereerida uusi teadmisi ja võimet rahuldada ettevõtete T&A vajadusi, eelkõige valmistades ette kõrgtasemel spetsialiste.

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava “Tark ja tegus rahvas” 2013-2016 näeb samuti teadmistepõhist majandust ja inimkapitali arengut riigi peamise arengumootorina. Kesksel kohal  on hariduse sisu ja suunitluse ning akadeemilise õpikeskkonna ja taristu (sh. IKT) arendamine ja parem vastavusseviimine nüüdisaegse õppekorralduse ning tööelu vajaduste ja nõuetega. Samu eesmärke on silmas pidanud Kõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015.Tiigriülikooli programmi kavandatud tegevusi toetab ka Eesti infoühiskonna arengukava 2013 ja selle rakendusplaan ning „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013”.

2. TIIGRIÜLIKOOL 2002-2011 a.

Aastal 2002 käivitunud riiklik IKT kõrgharidusprogramm “Tiigriülikool 2002-2004″ ja jätkuprogrammid „Tiigriülikool+ (2005-2008 ja 2009-2012) seadsid oma eesmärkideks toetada Eesti kõrgkoolide IKT taristu väljaarendamist ja õpikeskkonna parandamist ning IKT valdkonna õppejõudkonna ja kraadiõppe tugevdamist.

Nende eesmärkide täitmiseks on programmi administreeriv Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (endise nimega EITSA) korraldanud kümne aasta jooksul 2002-2011 a. 103  avalikku projektikonkurssi, mille tulemusel on eraldatud 836  projekti- ja mobiilsustoetust (ülikoolide õppe-teadustöö uuringu- ja arendusprojektid, õppejõudude täiendkoolitus ja stažeerimine, õppejõudude ja doktorantide mobiilsus, doktorantide õppe-teadustöö stipendiumid, IKT erialade eriotstarbelised õppe- ja teaduslaborid, IKT erialade tugevdamisele suunatud projektid, nagu külalisõppejõudude kutsumine, õppekavade- ja materjalide väljatöötamine ja kaasajastamine, eriotstarbelise tarkvara ja õppekirjanduse hankimine jmt) kogumahus 3,8 milj. eurot.

Lisaks on peamised IKT-alast kõrgharidust pakkuvad kõrgkoolid saanud tuge 142  eraldise kaudu peamiselt IKT taristu (arvutid, serverimajandus, võrgud, arvutivõrkude turvalisus jt) arendamiseks ja uuendamiseks 2,9 milj. eurot. Seega on kokku eraldatud toetusi 6,7 milj. eurot.

Eraldiste toel käivitati ja arendatakse Tiigriülikooli programmi raames Eesti e-Ülikooli, mis on peamiste Eesti kõrgkoolide konsortsiumina 2003. aastal asutatud e-õpet koondav koondprojekt. Tiigriülikooli programmist on e-Ülikool 2003-2011 aastatel saanud kokku ca 1,4 milj. eurot.

2005. aastast on saanud programmi tuge 450 000 euro mahus ka e-õppe alane konsortsium Eesti e-Kutsekool, milline hõlmab 37 kutsekooli ja rakenduskõrgkooli.

Tiigriülikooli toel, kogumaksumusega 156 tuhat eurot käivitati 2004. aastal ja viidi ellu õppeasutusse Sisseastumise Infosüsteem (SAIS), mis võimaldab siseastujatel esitada oma taotlus õppeasutusse sisseastumiseks Interneti kaudu ja kõrgkoolidel lihtsustada oma vastuvõtu protseduure. SAIS valmis HITSA halduses juunis 2005.a.

2000. a. asutatud Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) areng järgnevatel aastatel on toimunud suuresti tänu Tiigriülikooli programmi toetusele. IT Kolledž on peale programmi vahendite 1,3 milj. euro mahus saanud otseselt toetajatelt-sponsoritelt 2002-2011 a. veel ligi 1 milj. eurot.

Kokku on investeeritud Tiigriülikooli toetatavates valdkondades 2002-2011 aastatel 18,5 milj. eurot, sh. 9,9 milj. eurot riigieelarvest ja 8,6 milj. eurot muudest allikatest.

Muuhulgas on avalik-õiguslikesse ülikoolidesse lisandunud üle 2500  arvuti, loodud või täiendatud üle 135  õppe- ja teaduslabori. Kokku üle 480  õppejõu ja doktorandi on programmi toel osalenud rahvusvahelistel konverentsidel, 150  külalisõppejõudu on pidanud loenguid Eestis ja 470  doktoranti on saanud tuge oma kraadiõpingutes. Lisaks on Tiigriülikool toetanud ligi 190 kursuse loomist ja suures mahus õppekirjanduse hankimist (1202 nimetust ja üle 9650 eksemplari).

Tiigriülikooli programmil on olnud oluline osa ka selles, et 2010. aastal Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri poolt läbiviidud informaatika ja infotehnoloogia rakenduskõrghariduslike ning bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavade üleminekuhindamisel said nii TTÜ, TÜ, TLÜ kui ka ITK tähtajatud õpetamisõigused.

Kuivõrd vahepealsetest säästueelarvetest tingitud riigieelarve vahendite piiratuse tõttu on programmi rahastamise maht osutunud algsest kavandatust oluliselt väiksemaks, ei ole õnnestunud Tiigriülikooli 2002-2011 programmiperioodi jooksul kahjuks kõiki algselt püstitatud eesmärke täies mahus saavutada.

Viimastel aastatel on riigieelarvega eraldatud Tiigriülikooli programmile vahendeid kokku 910 tuhat eurot aastas.

Olenemata Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud programmi mittetäielikust finantseerimisest on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) seisukohal, et programmi toel on saavutatud siiski oluline edasiminek ja olukorra selge paranemine nii ülikoolide IKT taristu osas (arvutid, võrgud, laboriseadmed, eriotstarbeline tarkvara jms.) kui ka IKT erialade õppe tugevdamisel (õppekavad, õppematerjalid, õppekirjandus, õppejõudude ja doktorantide täiendõpe ja stažeerimine jms).

Sama seisukohta toetavad ja kinnitavad ka avalik-õiguslikud ülikoolid, kuid probleemiks on ülikoolidel olnud  kindlustunde puudumine Tiigriülikooli programmi rahalise mahu osas tulevaste aastate lõikes, seetõttu on nad olnud sunnitud keskenduma rohkem lühiajalise iseloomuga projektidele. Ka programmi administreerimisest tulenev kogemus näitab, etkeskpikkade projektide toetamiseks ja pikaajaliste IKT-suunaliste tegevuste stimuleerimiseks ülikoolides on vajalik suurem rahastamise stabiilsus kahe kuni nelja aasta ulatuses.

3. “TIIGRIÜLIKOOL+” (2013-2016)

Vastavalt üldistele Eesti ja EL pikaajalistele suundumustele kõrgtehnoloogiliste võtmetehnoloogiate, sh. IKT eelisarendamiseks tuleb kõrgharidusele suunatud IKT toetusprogrammi jätkata vähemalt järgmise nelja-aastase tsükli ulatuses, kuni kõrgkoolid on ise võimelised oma tavapäraste vahendite arvelt (sh. riiklik koolitustellimus, alates 2013. aastast tulemuslepingute süsteem) sellesse valdkonda piisavalt investeerima: nii taristu moderniseerimisse, arendamisesse ja hooldusse, kui ka IKT valdkonna akadeemilise koosseisu taseme tõstmisse, uuendamisse ja taastootmisse.

Eesti Euroopa Liiduga (EL) ühinemise mõjusid vaadelnud uuring rõhutab, et kõrghariduse finantseerimisel on oluline erasektori kaasamine ja selle atraktiivsemaks muutmine erasektorile. Tiigriülikooli programmi eelnev kogemus näitab võimalusi kaasata riiklikule finantseeringule vähemalt veerandi ulatuses investeeringuid muudest allikatest, sh ka EL struktuurifondide vahenditest, mis suurendab arendustöö efektiivsust ja parandab õppekvaliteeti.

Lisaks programmi toetuseks vajalike vahendite kaasamisele muudest allikatest, haakub Tiigriülikooli programm EL struktuurifondidest tulenevate meetmetega. Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 ja selle Inimressursi arendamise rakenduskava on arvestanud Tiigriülikooli programmis kavandatud tegevuste toetustega kõrg- ja kutseharidussektoris, sh oluliselt tugevdada ja arendada ühistegevusi e-õppe korraldamisel.

Strateegiadokument “Akadeemilist kõrgharidust, teadust ja innovatsiooni toetava taristu kaasajastamise strateegilised alused” näeb ette suuremahuliste taristu investeeringute rahastamist Teadus – ja arendustegevuse taristu arendamise programmi kaudu.
“Tiigriülikool+“ (2013-2016) keskendub väiksemamahulisemate tegevuste toetamisele IKT kui strateegilise eriala akadeemilise õppe- ning teadustöö tugevdamisel ja sellealase taristu arendamisel. Lisaks toetab Tiigriülikool mitmesuguseid kõrgkoolide IKT alaseid koostööprojekte, mille kandja peab olema kõrgkoolidevaheline struktuur (nagu Eesti e-Ülikool, e-Kutsekool, e-INFO, SAIS, ÕIS jt ühisprojektid).

Riikliku IKT kõrghariduse toetusprogrammi “Tiigriülikool+” elluviimine aitab kõrgkoolides saavutada IKT rakendamise õppetöös ja IKT-alase hariduse taseme olulise tõusu ning tagada IKT-alase taristu arengu üldisel Euroopa Liidus aktsepteeritaval heal tasemel, mis vastab Eesti strateegilistes programmidokumentides sätestatud eesmärkidele, kõrgharidusstandarditele ja kaasaegsele kõrgharidusele esitatavatele nõuetele.

Programmi algselt seatud eesmärkide täitmiseks, kasvava tähtsusega T&A ning innovatsiooni strateegia “Teadmistepõhine Eesti” elluviimiseks ning vajalike investeeringute kaasamiseks muudest allikatest, sh. EL tõukefondide vahenditest, on hädavajalik
Tiigriülikooli programmi jätkamine järgneva nelja aasta jooksul jätkuprogrammina “Tiigriülikool+” (2013-2016).

“Tiigriülikool+” funktsioonid, mis hõlmavad kõrghariduse/teaduse (info)tehnoloogilise arenduskeskuse rolli täitmist ja mis vajavad ülikoolidevahelist struktuuri, nõuavad jätkuvat riigi tuge või institutsionaliseerumist.

Programmi haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA – asutatud Haridus ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Telekomi ning Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt; kandis varasemalt nime EITSA) ja programmi koordineerimises osaleb aktiivselt Haridus ja Teadusministeerium.

4.PROGRAMMI EESMÄRGID

Tagamaks IKT valdkonna jätkusuutlikku arengut kõrgharidustasemel vastavalt riiklikele programmilistele strateegiatele “Teadmistepõhine Eesti 2007-2013″ ning sealjuures kaasata riiklikule programmile lisaressursse muudest allikatest on programmi eesmärgiks toetada ja stimuleerida tugevat rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist teadus- ja arendustegevust ja sellel põhinevat akadeemilist kõrgharidusõpet IKT erialadel, sh.

  • IKT-alase õppe-, teadus- ja arenduskeskkonna kaasaja nõuetele vastavusse viimist, IKT-taristu väljaarendamist ja moderniseerimist Eesti kõrgkoolides;
  • IKT valdkonna õppejõudkonna ja kraadiõppe tugevdamist.

5. PROGRAMMI TEGEVUSED

Tiigriülikooli programm toetab kõrgkoolide tegevust eraldiste, projektitoetuste ja iseseisvate projektide kaudu. Projektitoetuste määramiseks kuulutatakse välja konkursid, mille tulemused otsustab Tiigriülikooli programminõukogu, millesse kuuluvad 3 Rektorite nõukogu (ülikoolide esindajad), 1 Rakenduskõrgkoolide Rektorite nõukogu esindaja, 1 HTM, 1 HITSA, 1 ITL ja 1 sõltumatu (ekspert) esindaja. Iseseisvate suuremate projektide juhtimiseks koostatakse spetsiaalsed projekti juhtorganid (näiteks praegu toimivad Eesti e-Ülikool (nõukogu) ja Eesti e-Kutsekool (üldkogu ja nõukogu)). Eraldised kõrgkoolide IKT alase taristu arendamiseks ja eraldised IKT erialade tugevdamiseks tehakse kõrgkoolidele proportsionaalselt vastavalt kõrgkooli osakaalule riiklikust koolitustellimusest (2013. aastast õppurite arvust) ja kõrgkooli IKT erialade osakaalule riiklikust koolitustellimusest (2013. aastast IKT erialade õppurite arvust).

Iga-aastase detailse eelarve korrigeerib vastavalt eraldatud vahenditele ja kavandatud prioriteetidele Tiigriülikooli programminõukogu koostöös HITSA juhatusega, HITSA Nõukoguga ja HTM-ga ning see kinnitatakse HITSA ja HTM vahelise lepinguga. Eelarve võimalikul korrigeerimisel lähtutakse põhimõttest, et tegevuste gruppide vahelised muudatused kinnitab HITSA Nõukogu, vajadusel eelnevalt kooskõlastatult HTM`ga ja tegevuste gruppide sees olevate tegevuste vahel kinnitab programminõukogu.
Eelistatakse käigusolevate pikemaajaliste projektide finantseerimist (sh. EL ja kaasfinantseeritavad projektid).

Programmi tegevuskava põhivaldkonniti on järgmine:

1. Kõrgkoolide IKT alase taristu arendamine:

Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides on umbes 40 000 üliõpilast, kes kõik kasutavad suuremal või vähemal määral õppetöös ka arvutiklasse ning ülikoolides ühiskasutuses olevaid arvuteid. Tänapäeval ei peaks õppetöö kvaliteedi tagamiseks selliste arvutite vanus olema rohkem kui 3 aastat, s.o. igal aastal tuleb ülikoolidel välja vahetada sisuliselt üks kolmandik arvutiklassidest. Hoolimata tudengite isiklike sülearvutite ja tahvelarvutite osatähtsuse pidevast suurenemisest, ei saa täna täheldada üldkasutatavate arvutiklasside tähtsuse olulist vähenemist. Seega vajavad ülikoolid endiselt selles osas jätkuvat rahalist tuge.

Kõrgkoolide arvutivõrkude taristu vajab oluliselt kaasajastamist. Tihti töötavad olemasolevad lokaalvõrgud kiirusel 10Mbit/s, mis on tarvis ümber ehitada 100Mbit/s ja 1Gbit/s võrkudele. Seoses Interneti ja intraneti kasvava koormusega, eriti seoses e-õppe, multimeedia ja videokonverentsitehnoloogiate kasutuselevõtuga on kõrgkoolide andmeside juurdepääs magistraalvõrkudele ja õppehoonetevahelised ühendused tarvis üle viia valguskaabel-ühendustele. Arvutivõrkude töö tagamiseks tuleb uuendada servereid ning muid välisvõrkudega sidumiseks vajalikke võrguseadmeid (switch’id, ruuterid jne.), mis enamuses töötavad ülekoormusega. Olulist arengut vajab uute võrgutehnoloogiate (sh. traadita andmeside WiFi) levik ja võrgu laiendamine, kaugtöö võimaluste
lahendused ning paralleelselt kõrgkoolide arvutivõrkude turvalisuse ja töökindluse tugevdamine (tulemüürid sh. dubleerivad peatulemüürid, andmete varundamine, tsentraalne viiruskaitse, võrgu rämpsposti-filtrid, koormuse jagajad, jne). 

Kõrgkoolide infosüsteemid (IS) on tänu oma tsentraalsele rollile töökorralduses muutunud oluliseks osaks kõrgkoolide IKT taristust. Võrrelduna eraldiseisvate üksikprojektidega võib infosüsteemide alases tegevuses oluliselt efektiivsemaid tulemusi saavutada ühistegevusega (kuna osa tööst on üle kantav eri õppeasutuste vahel). Programm toetab selliseid kõrghariduse infosüsteeme, mis väljuvad ühe asutuse raamest riikliku väärtusahela tasemele – ja samas eeldavad ka (kõrgkoolide-) välise arenduskeskuse olemasolu. ID-kaardi taristut kasutava üleeestilise kõrgkoolide internetipõhise sisseastumise infosüsteemi (SAIS) loomine oli iseseisev ühisprojekt, mis integreerib Eesti ülikoolide infosüsteeme Eesti Hariduse Infosüsteemiga, ID-kaardi taristuga, jm. Infosüsteemide omavaheline integreerimine toob endaga kaasa sarnaseid koostööprojekte, mille korraldava ja koordineeriva organisatsioonina tegutseb HITSA.

Juba 2011.a. alustati ühise õppeinfosüsteemi (e-INFO) loomist ja selle hilisemat sidumist kõrgkoolide õppeinfosüsteemidega. e-INFO on HITSA poolt kureeritav ja läbiviidav  keskne infosüsteem e-õppe arengu tagamiseks. Süsteemi eesmärkideks on muuta lihtsamaks ja mugavamaks õppijale ligipääs erinevatele õpikeskkondadele, pakkuda ülevaatlikku kataloogi kõigist kõrg- ja kutsehariduses pakutavatest e-kursustest, anda õppijale võimalus lihtsalt ja veebilahenduse abil registreeruda nende poolt valitud kõrg- ja kutsehariduse e-kursusele paberivabalt ning toetada elukestva õppe ideed infotehnoloogiliste vahenditega.

IS võimaldab kursuste ja hinnete ülekandeid koolide õppeinfosüsteemidest, sellega pakkuda kodanikule ühtset hariduskeskkonda tema haridustee haldamiseks alates koolist kuni aktiivse professionaalse tegevuse lõpuni.

Jätkub ka kõrgkoolide ühise plagiaadituvastuse IS loomine, rakenduskõrgkoolide ÕIS arendustööd jms.

Toetused projektidele IKT rakendamisel kõrgkoolides, sh mõnel kitsamal (mitte IKT) erialal on ette nähtud eraldada konkursside korras. Konkursside eesmärgiks on toetada investeeringuid IKT rakendamisel mitmesuguste õppetöö kaasajastamisega seotud eesmärkidel, esmajoones õppeprotsessi kvaliteedi tõstmisel sh. vajab olulist täiendamist ja uuendamist auditooriumite ja arvutiklasside presentatsioonitehnika (videoprojektorid, dokumendikaamerad, loengusalvestusseadmed jms).

Üld- ja eriotstarbeline tarkvara on vajalik kõrgkoolide arvutiklasside ning -laborite täiemahuliseks töölerakendamiseks õppetöös. Lisaks aitab see kindlustada, et Eesti kõrgkoolides kasutatakse ainult legaalset tarkvara. Sõltuvalt tarkvara eesmärgist toetab Tiigriülikool selle hanke konkursipõhist osalist või täielikku finantseerimist.

2. Toetus IKT erialade tugevdamiseks:

“Tiigriülikool+” (2013-2016.a) näeb ette jätkata vähemalt kolme keskpika (3-4 aastase) arendusprojekti finantseerimise kõrghariduses IKT erialadel, mille eesmärgiks on kõrge akadeemilise tasemega teadus- ja arendustöö ning sellele põhineva akadeemilise õppetöö sisseseadmine ja arendamine. Sellised arendusprojektid võivad sisaldada uue struktuuriüksuse (näiteks õppetooli) loomist või olemasoleva reorganiseerimist ja selle baasil eriotstarbelise labori sisseseadmist ja/või moderniseerimist ning komplekteerimist konkurentsivõimelise meeskonnaga. Projekti tulemusena peab loodud või reorganiseeritud struktuuriüksuses käivituma rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteediga õppe- ja teadustöö, mis pärast programmi lõppu on suuteline tagama oma jätkuvuse. Konkreetsed projektid esitavad ülikoolid juhtkonna tasemel.

Tähtsaim komponent kõrgkoolide õppekvaliteedi tõstmisel ja võimekuses kõrgtasemel spetsialiste ette valmistada on õppejõud. IKT valdkonna erakordselt kiire arengu tõttu vananevad ainekavad kiiresti ja õppekavad vajavad pidevat uuendamist ning arendamist ning õppejõud kvalifikatsiooni täiendamist. Oluliseks teguriks akadeemilise personali taseme tõstmisel on õppejõudude täiendkoolituse ja stažeerimise korraldamine välismaa juhtivates ülikoolides, samuti mobiilsustoetused erialaliste rahvusvaheliste konverentside ja seminaride külastamiseks. Vastavad taotlusvoorud peaksid olema avatud aastaringselt. 

Eesti kõrghariduses on umbes 4 500 IKT erialade üliõpilast, sh ligi 200 doktoranti, lisanduvad siduserialade doktorandid. IKT erialade üliõpilaste magistri- ja doktoriõpetiseloomustab madal lõpetajate suhtarv, põhjuseks on siin tugev surve tööandjate poolt ja osaliselt ka sellest tulenev nõrk motivatsioon kraadini jõudmiseks. Tööandjate surve tasakaalustamiseks tuleb vähendada doktorandi hädatarvidust õppetöö kõrvalt töötamiseks. Selleks eesmärgiks rakendab Tiigriülikool IKT erialade doktorantide stipendiume.

Projektide finantseerimiseks konkursside korras nähakse ette vahendid IKT erialade õppe- ja teaduslaborite seisukorra parandamiseks ja väljaarendamiseks, samuti eriõppeks ja teadus- ning arendustegevuseks vajalike eriotstarbeliste laborite ja arvutiklasside loomiseks. 

Toetused projektidele IKT erialade tugevdamiseks keskendub järgmistele teemadele:

Külalisõppejõudude (sh ka välisdoktorantide) kutsumine Eestisse lühiajalistele loenguvisiitidele toob täiendavaid teadmisi ja annab neid edasi valdkondades, kus Eesti vastavasisuline tippkompetents puudub. Info Tiigriülikooli toetusel toimuvatest külalisloengutest on kõikidele üliõpilastele kättesaadav vastava kõrgkooli ja Tiigriülikooli veebilehel.

Kraadiõppuritele väljastpoolt ülikoole kutsutud juhendajate töö tasustamine. Kraadiõppuritele väljastpoolt ülikoole juhendajate kaasamine võimaldab siduda õppetööd ettevõtete vajadustega ja toob uut mõtlemist ning arengut õppetöösse.

Eriotstarbelise tarkvara ja õppekirjanduse hankimine leevendab kõrgkoolide vajadust professionaalse tarkvara ja õppekirjanduse järele, mis on hädavajalikud IT spetsialistide koolitamiseks. Praegu üritatakse lahendada tarkvaraprobleemi kas tasuta tarkvara (freeware) abil või kasutades aegunud tarkvara versioone. Samas on kaasaegse tasulise tarkvara kasutamise võimaluseta IKT-spetsialistide õpetamine võimatu. Lisaks eksisteerib olukordi, kus olemasoleva tarkvara kasutamiseks on vähem litsentse, kui kasutajaid, mistõttu eraldi eesmärgiks on parandada tarkvara kättesaadavust õppetöös.


3. E-õppe alane arendustegevus e-Õppe Arenduskeskuse korraldusel koostöös kõrgkoolidega (Eesti e-Ülikool ja e-Kutsekool konsortsiumid)

e-Õppe Arenduskeskus loodi eraldiseisva struktuuriüksusena HITSA (sel ajal nimega EITSA) koosseisus mais 2006. aastal. Enne e-Õppe Arenduskeskuse loomist koordineerisid e-õppealast tegevust Eesti kõrg- ja kutsehariduses kaks konsortsiumi: Eesti e-Ülikooli konsortsium (asutati 22. veebruaril 2003. aastal) ja Eesti e-Kutsekooli konsortsium (asutati 16. veebruar 2005. aastal). Konsortsiumite tegevustes on juriidiline isik HITSA ning juhtorganiteks on vastavalt Eesti e-Ülikooli nõukogu ning Eesti e-Kutsekooli nõukogu ja üldkogu.

e-Õppe Arenduskeskuse tegevuse peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa õppimise kvaliteedi ja efektiivsuse tõusule Eesti kõrg- ning kutsehariduses läbi e-õppe meetodite ja IKT vahendite laialdase rakendamise õppeprotsessis, nende muutumisele õppimise igapäevaseks, lahutamatuks osaks.

Õppekava läbimine täielikult või osaliselt e-õppena aitab kaasa kõrg- ja kutsehariduse õppeprotsessi kvaliteedi parendamisele. Õppimine muutub tõeliselt avatuks, e-õpe võimaldab õppida kõigil ja elukestvalt – sõltumata east, tööalasest tegevusest, geograafilisest asukohast või erivajadustest. Teiselt poolt muudab e-õppe meetodite ja IKT vahendite kasutamine õppeprotsessi oluliselt efektiivsemaks nii õppijale kui ka ühiskonnale. Õppijal on võimalik kasutada oma aja- ja raharessurssi maksimaalselt kasulikult. Sama kehtib ka õpetaja/õppejõu kohta.

e-õpe võimaldab:

  • tõsta õppe kvaliteeti, lihtsustades õppeasutuste ja õpetajate/õppejõudude vahelist koostööd ning integreerides erinevaid õppeaineid ja õppevorme.
  • muuta õppimine efektiivsemaks ja kättesaadavamaks, taotledes seeläbi ühiskonna kõigi liikmete võimete maksimaalset realiseerimist;
  • arendada õppijakeskseid motiveerivaid õppimisviise, kus õppijal on senisest olulisem roll õppeprotsessi kujundamisel ning luua seeläbi õppimist parimal moel toetav õppekeskkond;
  • muuta kardinaalselt õpetaja/õppejõu töö sisu, luues võimalused õppeprotsessi individualiseerimiseks ning loominguliseks ja paindlikuks kujundamiseks lähtuvalt õppija eripärast.

e-Õppe Arenduskeskus keskendub kuni aastani 2016 järgnevatele tegevusvaldkondadele:

  • Koolitus

Suurel osal Eesti kõrg- ja kutsekoolides töötavatel õppejõududel/õpetajatel puuduvad vajalikud oskused ning kogemused e-kursuste loomiseks ja IKT vahendite kasutamiseks õppeprotsessis. Aitamaks konsortsiumide liikmeskoole korraldab e-Õppe Arenduskeskus õppejõudude/õpetajate koolitusi ning on juurutanud haridustehnoloogia-alaste pädevuste süsteemi. Pidevalt toimub haridustehnoloogiliste pädevustele vastava uute koolituskursuste välja töötamine. Igal talvel ja suvel toimuvad haridustehnoloogide koolitused talve- ja suvekoolidena.

  • Taristu

e-õppe taristu on kompleks riist- ja tarkvarast (serverid, õpikeskkonnad, koduleheküljed jne), mis on vajalik e-õppematerjalide loomiseks, e-õppe läbiviimiseks ja koordineerimiseks.

  • Analüüsi- ja arendusprojektid

Tänu e-õppe meetodite ja IKT vahendite rakendamisele toimuvad traditsiooniliselt konservatiivses haridusmaailmas tänapäeval väga kiired muutused. Ja seda nii õppe meetodite kui ka hariduse globaliseerumise osas. Olemaks suuteline mõjutama Eesti e-õppe arengut, viib e-Õppe Arenduskeskus iga kahe aasta tagant läbi e-õppe monitooringud kõrg- ja kutsehariduses.

  • e-õppe tugisüsteem

Õppejõudude/õpetajate suure töökoormuse ja väheste kogemuste tõttu on neil raske iseseisvalt luua uusi e-kursusi ja neid läbi viia. Nad vajavad abi nii tehnilistes kui ka metoodilistes küsimustes. Samuti vajavad aeg-ajalt tuge ka e-kursustel osalevad õppijad. Nende probleemide lahendamiseks on loodud kõrg- ja kutsehariduses haridustehnoloogide ametikohad ja loodud on haridustehnoloogide võrgustik.

  • e-Õppematerjalide loomise toetamine

e-Õppe Arenduskeskus toetab, sh rahaliselt, e-kursuste ning e-õppekavade loomist ja/või olemasolevate kursuste/õppekavade viimist e-kujule. Samas on oluline, et loodavad kursused/õppekavad oleksid kvaliteetsed nii sisult kui ka õppeprotsessilt. e-Õppe Arenduskeskus peab oma ülesandeks kursuste õppeprotsessi kvaliteedi parandamist kõrg- ja kutsehariduses. Selleks on välja töötatud e-õppematerjalide kvaliteedi nõuded ja igal aastal valitakse välja aasta parimad e-kursused kõrg- ja kutsekoolidest.

  • Eestisisene ja rahvusvaheline koostöö

Eesti demograafiline situatsioon suurendab lähiaastatel tihedat konkurentsi Eesti haridusturul veelgi. Samas suundub aga üha enam noori haridust omandama välisriikidesse. Sellistes konkurentsitingimustes on haridusasutuste tihti ainukeseks ellujäämise võimaluseks koostöö.

e-Õppe Arenduskeskus püüab olla aktiivne pool e-õppe alasel suhtlemisel ja kontaktide loomisel kõrg- ja kutsekoolide ning  erinevate e-õppe arendustegevusest huvitatud organisatsioonidega Eestis ja välismaal. Praegu on e-Õppe Arenduskeskus European Distance and e-Learning Network (EDEN), European Institute for E-Learning (EIfEL) ja European Foundation for Quality in eLearning (EFQUEL).

  • e-õppe populariseerimine

Vaatamata mõlema konsortsiumi mitme aastasele tegevusele on e-õpe termin ja eriti sisu paljudele õppejõududele/õpetajatele rääkimata avalikkusest suhteliselt segane. Mis see on? Kuidas see võimalik on? Milline on kvaliteet? Kellele on suunatud? Palju maksab? Mida ja kus on võimalik õppida? Need on populaarsemad küsimused. e-Õppe Arenduskeskus annab iga aasta välja 4 e-õppe Uudiskirja numbrit, mis ilmuvad nii paberil kui ka võrguväljaandena. Iga aasta kevadel toimub rahvusvaheline e-õppe konverents ja sügisel praktiline e-õppe koolitusseminar. Lisaks toimuvad kümned e-õppe alased infopäevad Eesti regioonides.

 

4. Eesti Infotehnoloogia Kolledži arendamine

Tänu õppekavade akrediteerimisel saadud kõrgele hinnangule juba 2003. a. kvalifitseerus Eesti Infotehnoloogia Kolledž (EIK) 2003/2004 õppeaastal esmakordselt riiklikule koolitustellimusele. Taotletud ja eraldatud riiklik koolitustellimus (75 kohta 2003/2004, 90 kohta 2004/2005,  100 kohta 2006/2007 ja 110 kohta 2009/2010 õppeaastast) on suurendanud oluliselt üliõpilaste vastuvõttu. Alates 2007/2008 õppeaasta kevadsemestrist toimub õppetöö uues õppehoones Mustamäel. Tiigriülikooli programmi vahenditest toetatakse osaliselt EIK uue õppehoone ehitamiseks võetud laenumaksete tasumist. Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri poolt 2010. aastal läbiviidud üleminekuhindamise tulemusena anti Eesti Infotehnoloogia Kolledžile tähtajatu õigus viia läbi rakenduskõrgharidusõpet informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis. Eesti Infotehnoloogia Kolledži üliõpilaste arv on 2012. aasta kevade seisuga jõudnud ligikaudu 850 üliõpilaseni.

 

5. Programmi seire ja halduskulud

Eesmärgiga hinnata Tiigriülikooli programmi eesmärkide täitmist ja sellest aru anda viiakse läbi programmi seiret. Seiret täiendavad uuringud, mis kaardistavad olukorda nii IKT erialade õpetamisel kui ka üldisemalt kõrgkoolide IKT-alase taristu osas, samuti IKT spetsialistide erinevate kompetentside vajaduse kohta. Halduskulud võimaldavad programmi administreerimise, konkursside korraldamise ja programmi avalikkusele tutvustamisega seotud tegevusi, tehnikaerialade sh. IKT erialade tutvustamist/populariseerimist, samuti väljaannete publitseerimist. Nad sisaldavad ka kulusid rahvusvahelistest programmidest ja projektidest ning tõukefondide projektidest osavõtu algatamiseks ja ettevalmistamiseks ning tõukefondide rakendamisega seotud administreerimiskulusid.

 

6. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Tiigriülikooli programmi tulemuslikkust hinnatakse järgmiste mõõdetavate kriteeriumide alusel:

Valdkond:Mõõtekriteerium (sulgudes ühik)
Üldised
Programmist toetust saanud projektide arv ja maht (tk,eur). Programmi riigieelarvelistele vahenditele kaasatud muu finantseerimise maht ja osakaal (eur, %)
I. Kõrgkoolide IKT alase taristu arendamine
Kõrgkoolide IKT alase taristu arendamine
üliõpilaste ühiskasutusse lisandunud arvutite arv (tk)
uuemate kui 3 a. arvutite osakaal (% ühiskasutuses olevate arvutite üldarvust)
Arvutivõrkude taristu kaasajastamine
moderniseeritud sise- ja välisvõrgud, serverid (eur)
Infosüsteemide väljaarendamine
infosüsteemide hulk ja rahaline maht (tk, eur)
Toetused projektideks IKT rakendamisel
toetust saanud projektide arv ja maht (tk, eur)
II. Toetus IKT erialade tugevdamiseks
Õppejõudude täiendkoolitus, stažeerimine ja toetused
vähemalt nädalase täiendkoolituse või stažeerimise läbinud IKT erialade õppejõudude arv (õppejõudu)
IKT erialade õppejõudude ettekannetega erialaste välislähetuste (konverentsil, sümpoosiumil, seminaril, näitusel, messidel jms.) arv (õppejõudu)
Lisavahendid IKT erialade üliõpilaste doktoriõppele
välislähetuses (konverentsil, sümpoosiumil, seminaril, näitusel, messidel jms.) ettekandega esinenud IKT erialade doktorantide arv (doktoranti)stipendiumite arv erialasel doktoriõppel (stipendiume)
Eriotstarbeliste õppe- ja teaduslaborite sisustamine ja moderniseerimine
programmi toetusel sisustatud laborid kokku (tk, eur)
Toetused projektidele IKT erialade toetamiseks
projektide hulk ja toetuse maht (tk, eur)
külalisõppejõudude poolt loetud IKT erialade ainekursuste arv (tk)
III. E-õppe alased (Eesti e-Ülikool ja e-Kutsekool) arendustööd
                              e-õppes osalevate kõrgkoolide ja kutsekoolide arv (tk)
loodud e-kursuste arv (tk)
IV. Infotehnoloogia Kolledži arendus
täis- ja osakoormusõppes õppivate üliõpilaste arv (üliõpilasi)
lõpetajate arv (üliõpilast)   


7. ORIENTEERUV RESSURSIVAJADUS AASTAS

KULUDAastas
Kõrgkoolide IKT alase taristu arendamine    270 000 eurot
Toetus IKT erialade tugevdamiseks    630 000 eurot
E-õppe alased (e-Ülikool ja e-Kutsekool)
arendustööd
    400 000 eurot
Infotehnoloogia Kolledži arendus    200 000 eurot
Halduskulud, seire ja avalikud suhted    100 000 eurot
Kulud kokku: 1 600 000 eurot
TULUDAastas
Riigieelarve eraldis 1 100 000 eurot
Muud vahendid    500 000 eurot
Tulud kokku: 1 600 000 eurot

 

Kogu neljaaastase “Tiigriülikool+” programmi maht on 6,4 milj. eurot, sh. riigieelarvelisi vahendeid 4,4 milj. eurot ehk ca 70% ja kaasfinantseeringuna muudest allikatest 2 milj. eurot ehk vastavalt ca 30% programmi üldmahust.

Programmi eelarve ja toetuste jaotus tehakse HITSA nõukogu ja Tiigriülikooli programminõukogu otsustega avalike projektikonkursside ja otseeraldiste kaudu kõrgkoolidele, kaasates ka toetusesaajate omavahendeid ja finantseerimist teistest allikatest.

Tiigriülikooli nimi ja logo on HITSA registreeritud kaubamärk.