Digitaalselt aktiivne kool 2016


„Digitaalselt aktiivne kool“ on tunnustus õppeasutusele, kes on kolme viimase õppeaasta jooksul kasutanud aktiivselt digitaalseid võimalusi.

Tunnustusega soovime seada eeskujuks koole, kes on muutunud valdkonna eestvedajaiks ja kellelt on palju ka teistel õppida. Samuti innustada neid, kes on sihiks seadnud oma kooli õpetajate ja õpilaste oskusliku tegutsemise digimaailmas ning astunud selleks esimesi vajalikke samme.

Tunnustuse pälvis 79 õppeasutust, kelle kuulutasime välja 26. oktoobril 2016. a toimunud IKT sügiskonverentsil kolmes kategoorias:



Tunnustuse saanud koolide väljaselgitamise põhimõtted

Tunnustamise aluseks on riikliku õppekava, Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ja Digipöörde programmi eesmärgid, mis määratlevad õpetajate ning õpilaste digipädevuste arendamise ja tehnoloogiavahendite
otstarbeka kasutamise õppetöös.

Koolide aktiivsuse väljaselgitamiseks kaardistati perioodil 2013/2014 õa, 2014/2015 õa ja 2015/2016 õa IKT-ga seotud tegevused, mis on jagatud viide tegevusgruppi: digipädevuste arendamine,
muutused „pedagoogilises repertuaaris“, muutused õpetajate omavahelises suhtepildis, muutused õpilaste omavahelistes suhetes õppetöö ajal, muutused õpikorralduses ja õpikeskkonnas.

Tegevusgrupid ja kaardistusse kaasatud IKT-ga seotud tegevused »

Tegevuste kaardistamisel kaasati erinevate haridusorganisatsioonide avalikult pakutavad tegevused, sh Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, MTÜ Robootika, Robotex MTÜ, MTÜ Eesti 2.0, SA Vaata Maailma, Tartu Keskkonnahariduse Keskus, SA Innove ja HITSA.  

metoodika

Digitaalselt aktiivsete koolide välja selgitamiseks töötas HITSA välja metoodika, kus igale tegevusgrupile määrati osakaal. Tegevuste kaardistamisel määrati kindlaks koolide aktiivsus, kas ja kui tihti või kui suures osakaalus on kool panustanud erinevatesse tegevustesse. Tegevusgrupi summa kaaluti läbi vastava osakaaluga, mille tulemusena selgus, kas kool oli olnud aktiivne kõigis viies tegevusgrupis või ei olnud mõnes tegevuses seni veel kaasa teinud.

Selline metoodika kujundas koolide asetsemise gruppidesse, kus:
  • kuldtaseme kooliks said pürgida kool, kes oli aktiivne kõigis viies tegevusgrupis;
  • hõbetaseme kooliks kool, kes oli aktiivne neljas tegevusgrupis või oli mõni tegevusgrupp vähem aktiivne;
  • pronkstaseme kooliks kool, kes oli aktiivne kolmes tegevusgrupis või olid mõned tegevusgrupid vähem aktiivsed.
Põhjalikumalt metoodikast »

Tunnustuse aluseks olnud tegevuste kaardistuse tulemusena selgus ühtlasi, milliseid tegevusi koolidele pakutakse ja millistest tegevustes kõige enam osaletakse. Meie jaoks oli oluline välja selgitada kitsaskohad, mis on takistuseks muutunud õpikäsituse juurutamisel ja milliseid tegevusi tuleb osata enam planeerida järgmisteks perioodideks, et digipööret koolis mõjusamalt saavutada.


Loe veel: