Üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamise programm

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab perioodil 2016–2020 Eesti üldhariduskoolide internetivõrkude renoveerimist ja rajamist ligikaudu 13 miljoni euroga.

Programmi esimeses etapis, aastatel 2016-2018, korrastatakse 175 kooli kohtvõrgud, töötatakse välja kohtvõrgu autentimise ja turvalahendused ning paigaldatakse võrgu halduse ja monitooringu vahendid. Lisaks soetatakse koolidele kaasaegset esitlustehnikat ning tõstetakse koolipidajate teadlikkust turvalise kohtvõrgu planeerimisest ja haldamisest.

Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatava programmi sihtrühmaks on kõik jätkusuutlikud üldhariduskoolid, nii munitsipaal-, era- kui ka riigikoolid.

Programmi „Üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamine“ rakendusasutus on MKM ning rakendusüksus RIA. Programmi hakkab ellu viima Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, mille EENeti struktuuriüksusel on kahekümneaastane kogemus andmesidevõrkude valdkonnas. Programmi esimeses etapis aastatel 2016-2018, on kavas koolide toetamiseks eelarvest kasutada 5 miljonit eurot.

Käskkiri koos seotud dokumentidega:


Üldised nõuded üldhariduskoolide kohtvõrkudele


Seoses erinevate koolide kohtvõrkude ebaühtlase tasemega töötab HITSA üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamise programmi raames välja ka üldised nõuded koolide kohtvõrkudele ja kohtvõrguseadmetele ning nendega seotud kaabeldustöödele.

Üldiste nõuete koostamiseks moodustas HITSA ekspertkomisjoni erinevatest kohtvõrkude lahendustega seotud spetsialistidest nii avalikust kui erasektorist, mille tulemusena on valminud järgnevad dokumendid:


Üldised nõuded on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes soovivad enda kooli kohtvõrke kaasajastada lähtudes rahvusvahelistest standarditest ja parimast praktikast. Juhul kui on soov üldiseid nõudeid kindlas kooli vajadustest lähtuvalt muuta, siis on alati võimalik pöörduda programmiga seotud kontaktisikute poole.

Programmi kontaktisikud


Üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamise programmiga seotud tegevusi korraldab HITSA ning programmi kohta saab täiendavat informatsiooni:


Juhul kui Teile on küsimusi, millele ei õnnestunud leida vastuseid siin leheküljel toodud dokumentidest või Teil on konkreetne mure seoses kooli kohtvõrguga, siis võtke julgelt ühendust.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Tänaseks on programmi piiratud ulatuses erinevatel osapooltele juba tutvustatud, millest tulenevalt on esile kerkinud mitmeid küsimusi, mis kipuvad korduma. Oleme asunud neid koondama ja proovime järgnevalt toodud nimekirja täiendada regulaarselt (viimati uuendatud 19.04.2016).

1. Kuidas koostati programmi tegevuskava jaoks koolide valiku kriteeriumid?
Tulenevalt Struktuuritoetuse seaduse § 24 lõige 14-st peab toetuse saaja tagama kestvuse nõude tingimuste täitmise. Antud programmi puhul peab kooli pidaja garanteerima kooli tehtud investeeringu sihipärase kasutamise programmi viimase väljamakse järel viie aasta jooksul ehk orienteeruvalt aastani 2023.

Selleks, et tagada vastava nõude täitmine, omada selget ülevaadet tehtavate tööde ulatusest ja mahust (sh. rahalisest ja objektilisest), seadis Rahandusministeerium programmi koostajatele ülesande, koostada käskkirja lisa ehk esialgne tegevuskava konkreetsete objektidega, milles töid teostama hakatakse. Lisaks seati Rahandusministeeriumi poolt nõue, et objektide valimiseks tuleb luua kriteeriumid, mis arvestaksid Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) poolt koostatud koolivõrgu programmi eesmärkidega. Ülesande lahendamiseks pöördus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) HTM-i poole, kes vastavad tingimused kooli pidajatele kokku pani ning mille alusel on koostatud programmi esialgne tegevuskava.

HTM lähtus koolide valiku kriteeriumide koostamisel Haridus- ja teadusministri 30. märtsi 2015.a käskkirjaga nr 132 kinnitatud koolivõrgu programmist aastateks 2015 – 2018, lisaks Statistikaameti rahvastikuprognoosist ning Praxise analüüsist üldhariduskoolide võrgule aastal 2020. Loodud tingimustega soovitakse kooli pidajaid motiveerida, et tehtaks ära vajalikud otsused koolivõrgu osas ning keskendutakse tugevate põhikoolide pidamisele.

2. Kas ja kuidas on koolidel võimalik programmiga liituda pärast 2016. aastat?
Jah, koolidel on võimalik liituda. Vastavalt käskkirja punktile 7.2.1.2. kogub programmi elluviija, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, kõigilt kooli pidajatelt, kes vastavad käskkirja toodud koolide valikukriteeriumidele, täiendavaid ettepanekuid iga-aastase tegevuskava koostamiseks kogu toetuse andmise tingimuste perioodi jooksul aastatel 2016 - 2018.

3. Kas koolid, mis on programmi tegevuskavasse lisatud enne haldusreformi, kuid mille omavalitsusüksus ja kooli pidaja muutub, on hiljem programmi tegevuste osas abikõlblikud?
Jah. Omavalitsusüksustest kooli pidajate ühinemisel loetakse käskkirja tegevuskavad olevad koolid tingimustele vastavaks ka pärast omavalitsusüksuste ühinemist. Oluline on, et toetuse saamisel võetud kohustused täidetakse.

4. Kas programmi tegevuskavasse on võimalik lisada ka erakoole?
Jah. Käskkirjas on arvestatud erakoolide kaasamise võimalusega tegevuskavasse omavalitsusüksuste kaudu, kes näevad erakoole enda koolivõrgu osana ning erakooli pidaja on vastavat soovi avaldanud.

5. Kas programmi tegevuksavasse on võimalik lisada munitsipaalgümnaasiume, mis jätkavad tegevust ka pärast 2020. aastat?
Programmi esimeses etapis, aastatel 2016 – 2018, ei ole. Aastal 2018, kui hakatakse planeerima meetme programmi teist etappi ning selle tegevuskava, toimub tegevuskavas koolide valikukriteeriumide täiendamine. Oluliselt selgem on selleks hetkeks haldusreformi seis ja alustatud on eelkokkulepete sõlmimisega, kui suures mahus on vajalik riigigümnaasiumidele lisaks gümnaasiumi õppekohti halduslepingute alusel koostöös omavalitsuste ja eraüldhariduskoolide pidajatega.

6. Millistel alustel hakkab programmist toimuma esitlustehnika soetamine?
Esitlustehnika ostmisega seotud tegevuste täpne rahastus on koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga väljatöötamisel ning see tegevus jäetakse pigem programmi lõppjärku.

7. Mida peab kool või kooli pidaja tegema, et programmist toetust saada?
Koolid ja kooli pidajad ei pea ise esitama taotluseid ega teist laadi infot programmist toetuse saamiseks. Programm viiakse ellu kesksete hangetega ning info konkreetsete tegevuskavas olevate koolide vajaduste kohta kogutakse kokku Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt.

8. Milliste põhimõtete järgi alustatakse tegevuskavas olevate koolide kohtvõrkude uuendamist?
Programmi raames viiakse läbi pilootprojekt, mille tulemusena selgub erinevate asukohtade, suuruse ja vanusega koolide kohtvõrkude uuendamise kulu, mis on sisendiks lõplike põhimõtete kujundamisele.

9. Millal reaalsed ehitustööd koolide lahti lähevad?
Reaalsed ehitustööd algavad 2016. aasta teises pooles, kuid valmisolekust töid teostada informeeritakse kõiki koole individuaalselt. Ühtlasi täpsustatakse koos kooli esindajaga täiendavad asjaolud, millega peavad arvestama koolis ehitustöid teostavad isikud.


(Viimati uuendatud 19.04.2016)