Kõrgkoolide uuenduslikud ideed leiavad toetust

15. detsember 2016

Kõrgkoolid saavad 9. jaanuarini 2017 esitada taotlusi toetuse saamiseks IKT-arendusprojektidele. Taotlusvooru viib läbi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ning toetusi rahastatakse IT-akadeemia programmi raames haridus- ja teadusministeeriumi eraldatud riigieelarvest. Investeeringud info-ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning selle erialade õpetamisse on tavaliselt mahukad ning väga kallid, sestap on võimalus toetusmeetme kaudu oma headele ja uuenduslikele ideedele rahastust taotleda teretulnud.

Toetust saavad taotleda kõik Eesti kõrgkoolid, kokku on 2017. aastal kavas arendusprojekte toetada poole miljoni euroga. Eesmärk on anda rahatuge ideedele, mis aitavad uuendada IKT-kõrgharidust või tugevdavad teistes valdkondades erialaspetsiifilist IKT-õpet.

BFM uuendas videotehnikat ja tarkvara

Hea näide on tuua 2015/2016. aasta taotlusvoorust. Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut (BFM) viib ellu projekti loominguliste õppekavade arendamiseks IKT-investeeringute abil. See võimaldab koolil oluliselt nüüdisajastada õppetööks vajalikku tehnikat ja tarkvara. „Sisustame BFM-is kolm videomontaaži töökohta uute arvutite ja professionaalsete videomonitoridega ning oleme juba uuendanud õppetöös kasutusel olevat audiovisuaalset tarkvara,” loetles BFM-i tehnika- ja tootmiskeskuse tehnikadirektor Tarmo Rajaleid. „Ühele tööjaamale sai juurde hangitud ka Wacom Cintiqi digitaalne joonistuslaud, mida üliõpilased on juba kasutanud näiteks filmide kadreeringute joonistamiseks. Lisaks meil senini kasutusel olnud Apple Final Cut Pro ja Avid Media Composeri montaažitarkvarale saavad üliõpilased nüüd kasutada Adobe Premiere Prod, After Effectsi, Photoshopi ja teisi Adobe Creative Cloudi programme. Uuendatud Avid Media Composerit, Avid ProToolsi ja Adobe Creative Cloudi tarkvara kasutavad meie instituudi üliõpilased oma tööde tegemiseks iga päev.”

Kuna BFM-is on riist- ja tarkvara arendatud järjest mitmel aastal, siis on uue tehnikaga harjutud üsna valutult. „Hea, kui üliõpilased saavad oma töödes katsetada mitmesuguseid lahendusi. Samuti avardab see õppejõudude võimalusi eri töövõtteid ja tehnikaid tunnis demonstreerida. Nüüd on oluline saavutatud tehnilist taset hoida ning pidevalt uuendada,” ütles Rajaleid.

Kust tuleb raha?

Kel vähegi aimu filmi- ja reklaamitegemisest, see teab, kui kallis on tehnika ja kui kiiresti see vananeb. Kui teadustegevuseks on kõrgkoolidel rohkem võimalusi projekte kirjutada ja raha taotleda, siis filmitegemine teadustöö hulka ei liigitu. Ehk siis: kust tuleb raha?

„Jah, filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni erialade õpetamiseks vajaliku riist- ja tarkvara süsteemset uuendamist peale HITSA Eestis keegi teine ei toeta. Vajalik lisaraha tuleb leida õppetöö eelarvest,” ütles Tarmo Rajaleid. „BFM-i jaoks oli tegemist strateegiliselt olulise arendusprojektiga, mis võtab arvesse möödunud aasta septembris Tallinna ülikoolis toimunud struktuurireformi. Selle tagajärjel suurenes instituudis üliõpilaste arv, samuti tekkisid lisanõudmised kooli IT-võimalustele. Tööturu vajadustest lähtuvalt on oluline, et instituudis toimuks õppetöö pidevalt uuendatud riist- ja tarkvara kasutades. See tagab, et koolis omandatud oskused on sünkroonis tööturul kasutatava tehnika ja lahendustega. Kui teha koolis järeleandmisi näiteks tarkvara uuendamises ja kasutada viis aastat vana tarkvara, on kooli lõpetajatel reaalse eluga tööturul raske kohaneda.

Toetust said 33 projekti

„Kõik projektid on eesmärgiga moel või teisel nüüdisajastada Eesti kõrgkoolides õpetatavaid õppekavasid ning tõsta nende kvaliteeti,” ütles HITSA IT-hariduse arenduskeskuse projektijuht Kristi Ainen.

Kõrgemate IKT-oskuste arendamiseks kõrghariduses said 2015/16. aasta taotlusvoorus toetust 14 projekti (kokku 377 360 eurot), kvaliteedi tõstmiseks IKT-kõrghariduse erialade õppekavadel 12 projekti (kokku 375 000 eurot), IKT-kõrghariduse tugevdamiseks rahvusvaheliste suve- ja talvekoolide kaudu seitse projekti (kokku 80 000 eurot).

IT-akadeemia programmis toetatakse eelkõige mahukaid ja strateegiliste eesmärkidega IKT-projekte. Seega enamikul eelmise taotlusvooru projektidel käivad tegevused alles täie hooga ning kestavad kuni 2017. aasta keskpaigani.

Uuest, käimasolevast taotlusvoorust

2017. aasta voorus saab arendusprojektidele toetust taotleda kahes kategoorias. Esimeses kategoorias saavad taotlusi esitada IKT-kõrghariduse õppekavasid õpetavad kõrgkoolid, et arendada IKT-kõrghariduse õppekvaliteeti, tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet ning edendada ettevõtete ja kõrgkoolide koostööd. Teises kategoorias on oodatud osalema kõik kõrgkoolid, eesmärk on anda tõuge professionaalsel tasemel valdkondlike IKT-oskuste õpetamiseks ja rakendamiseks kõikidel erialadel.

„Eelkõige peab projekti tulemus olema jätkusuutlik ning seotud mõne õppekava arendamisega, seega peaksid kasusaajad lõppkokkuvõttes olema tudengid,” rõhutas Kristi Ainen. „Mida selgem, konkreetsem ja läbimõeldum on projekt ning selle tegevused, seda suurem on võimalus toetust saada. Soositud on aktiivsete koostöökohtade loomine ettevõtetega, samuti teiste kõrgkoolidega. Väldime dubleerimist: kui on teada, et mõnes kõrgkoolis taotlusele sarnane lahendus juba toimib, siis eelistab ekspertkogu teisi projekte ning soovitab teha koostööd nendega, kellel juba võimalused ja teadmus olemas.”

Lisainfo: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/arendusprojektide-taotlusvoor


Autor: Madli Leikop, Koolielu haridusportaali toimetaja.
Artikkel on avaldatud 14. detsembril 2016 Õpetajate Lehes.

Lisa kommentaar

Email again: